2015. aastal möödub 15 aastat Kohila rahvusvahelise keraamikasümpoosioni algusest Eestis. Kõik sümpoosionid on läbi viidud Kohilas, Tohisoo mõisas ning nende keskmes on mõisapargis ainulaadne anagama-tüüpi puupõletusahi, mis on üks suurimaid omataolisi Baltikumis. Sümpoosionidel valmivad mastaapsed keraamilised skulptuurid, millest vähemalt üks teos igalt osalevalt kunstnikult lisandub Eesti Keraamikute Liidu kogusse. Nii on viimase 15 aasta jooksul välja kujunenud ainulaadne keraamiliste skulptuuride kollektsioon, mis on tunduvalt avardanud traditsioonilise keraamika piire.
„Tule lummuses”” Tallinna Kunstihoones tutvustab kuraator Pekka Paikkari valikut Kohila Sümpoosioni kollektsioonist, et teadvustada nii omanäolise kollektsiooni olemasolu ja puupõletust kui selget vahendit kaasaegse kunsti loomisel. Kuraatori sõnul on tegemist erakordse keraamikakollektsiooniga, mille sarnast ei leia Soomest ega ka teistest Skandinaavia- ega Baltimaadest.”
„Ka tänapäeval on alasid, kus savi kui põhimaterjal on ületamatu. Savi võib isoleerida, puhastada vett ja sellest saab ehitada tahkeid, vastupidavaid elemente. Keraamikast saab valmistada kõike alates mootoriosadest kuni kosmosesüstikute kiudude ja plaatideni,” loetleb kuraator Pekka Paikkari kaasaegse keraamika võimalusi. „Savi on materjal, mis muudab kuju kogu tootmisprotsessi vältel. Alustades pinnasest, saab sellele anda soovitud kuju. Modelleerimine, vormimine, kokkutõmbamine, kuumutamine ja glasuurimine on vajalikud sammud, et savi muutuks keraamikaks. Kasutatavad tehnikad on tuhandeid aastaid vanad ja endiselt oluline osa meie tänasest eksistentsist”.
Keraamikasümpoosion ühendab iidsed puupõletamise traditsioonid ja skulptuurid tänapäevaste vormidega. „Ajalooliselt on puupõletust kasutatud peamiselt majapidamiskeraamika valmistamisel ja see traditsioon on elus tänaseni. Kuigi mõned kunstnikud ja rahvusvaheliselt tunnustatud keraamikakeskused kasutavad ka puupõletust ka skulpturaalsemate vormide tegemisel. Sel juhul on tuli ühendavaks elemendiks, omamoodi sillaks iidsete traditsioonide ja moodsa kunsti vahel,“ selgitab Külli Kõiv Eesti Keraamikute Liidust.
Ahjumeister Andres Alliku eestvõttel alguse saanud rahvusvahelisel keraamikasümpoosionil Kohilas on alates 2001. aastast osalenud 158 kunstnikku – nii keraamikku kui skulptori, omal alal tunnustuse saavutanud kunstnikku ja nooremaid talente – 25 riigist. Kohila Keraamikakeskus on oma ala spetsialistide seas kõrgelt hinnatud ja oluline lüli ülemaailmses keraamikavõrgustikus. Sümpoosionil eksponeeritakse igal aastal osalenute töid vabaõhunäitusel; ja iga viie aasta tagant näidatakse mõningaid kogumiku uusimaid töid suuremal ülevaatenäitusel Tallinnas. Varasemad näitused on toimunud Rotermanni soolahoidlas (2005) ja Rüütelkonnahoones Toompeal (2010). 2015. aastal tutvustame kollektsiooni parimaid töid, mis on loodud viimase 15 aasta jooksul.
Pekka Paikkari (1960) on Soome skulptor ja disainer. Ta on töötanud alates 1983. aastast Arabia keraamikatehases disaineri ja kunstnikuna. Ta teeb koostööd ka arhitektidega ning 2015. aastal valmis tal Helsingi Lampa maja jaoks 10 meetri kõrgune avalik skulptuur. Paikkari on Soome Skulptorite Ühenduse liige ja osalenud enam kui 200 näitusel üle maailma.
